Võru kinnisvaraturg – kortereid vähe, maju palju
Lumen KinnisvarabürooKasulikVõru kinnisvaraturg – kortereid vähe, maju palju
Tänavu talvel ja varakevadel toimunud Võru rahvastiku ja eluruumide loendus näitas, et Eestis on järjest rohkem niisuguseid eluruume, kus tegelikult kedagi ei ela, ehkki võiks. Kõige rohkem päris tühje külasid – lausa 23 – on Võrumaal. Ja siiski ei ole need külad päris eluta. Kümne aasta jooksul on Võru kinnisvaraturule lisandunud ainult üks kortermaja. Vestlus Lumen Kinnisvarabüroo müügipartneri Silvia Zvirgzdinšiga aitas selgitada, mis siinsel kinnisvaraturul toimub.
Kõigepealt need tühjad majad ja külad. Mis saatus neid ootab?
Maamajade müük läheb kõige paremini lumevabal ajal, ehkki tegelikult on eestlaste huvi maamaja soetamise vastu üsna stabiilne. Maamaju ostetakse kas aastaringseks elamiseks või suvilaks. Kui maja kannatab veel kuidagi renoveerida, kui vesi, elekter ja teed on olemas, siis on lootust, et kellelegi ebavajalikuks muutunud maja leiab ostja. Üldiselt arvestab maamaja ostja, et ise tuleb ka käed külge panna, et päris sobivat kodu või suvilat saada. Peaasi, et asukoht on õige.
Nii et eluruumide loendusel tühjaks märgitud elamispind võib olla hoopiski suvekodu?
Väga võimalik. Inimestel on tihti mitu elukohta, aga sisse on nad registreeritud ainult ühte. Selles osas loenduse tulemused natuke eksitavad.
Kui nõutud on Võru linnas nn projektkodud, kus tuleb suur renoveerimistöö ette võtta?
Jällegi loeb kõige rohkem asukoht ja see, millises korras on kommunikatsioonid. Lõpuks on igal objektil oma ostja ning huvi suuruse määrab hind. Võrus on suur osa niisugustest renoveerimist vajavatest eluruumidest muinsuskaitsealal ja see võib huvi natuke tagasi tõmmata küll. Samas on Võru linn üks väheseid, kes lisaks muinsuskaitseametile ka omalt poolt toetust pakub. Toetuse tahtjaid on muidugi rohkem kui saajaid, aga siiski on Võru muinsuskaitsealale kinnisvara ostjad
paremas olukorras kui mujal.
Pangad ei ole vist eriti lahkesti valmis maal või väikelinnas asuva kinnisvara ostu finantseerima?
Hästi palju sõltub inimese enda krediidivõimekusest. On tõsi, et maal on sissemakse määrad kõrgemad kui linnas. See tähendab, et oma rahakott peab suurem olema. Noori peresid see kindlasti mõjutab, kuna maal on tavaliselt ka palgad madalamad. Õnneks on maal ka kinnisvara odavam, nii et probleemi ei pruugi ollagi. Kui aga soetatav elamu on pooleli või vajab renoveerimist, siis soovib pank enamasti ka eelarvet projekti maksumusest, et näha, kui realistlikud ostja plaanid on. Mida suurem on tahtmine maale asuda, seda rohkem leiab võimalusi. Viimasel ajal saab kasutada ka mitmeid toetusi.
Kõik ei ole majainimesed. Võrus on müügis päris palju viienda korruse kortereid liftita majades, aga muus mõttes on pakkumisi üsna hõredalt. Millist korterit Võrus otsitakse? Korterite järgi on nõudlus suur niihästi Võrus kui lähiümbruses. Siiakanti oleks uusarendusi lausa hädasti vaja mitmel põhjusel. Olemasolevates, aga renoveerimata kortermajades on küttekulud väga kõrged. Samuti ei taheta eriti osta kortereid kõrgemale kui kolmandale korrusele. Võru linn on viimasel ajal teinud suure arenguhüppe ning panustanud sellesse, et praegused võrumaalased tahaksid ka tulevikus siin elada. Seetõttu on inimesed motiveeritud siin ka edaspidi enda elu jätkama ja pere looma. On tekkinud juurde uusi töökohti ning samuti väga palju on tulnud ka teistest maakondadest inimesi Võrumaale elama. Kindlasti on seda mõjutanud ka kaugtöö võimalustega töökohtade arvu suurenemine. Nõudlust on nii korterite kui ka ridaelamubokside järgi.
Miks neid siis ei ehitata?
Mõni arendaja on huvi tundnud, ent loobunud. Häda on selles, et ehitamine on väga palju kallimaks muutunud. Kui uusarendus on Tartus või Tallinnas, saab arendaja selle müüa palju kõrgema hinnaga kui Võrus, ehkki ehituse maksumus on sama suur igal pool.
Kui lihtne on Võrus ja lähikonnas üürikorterit leida?
Ajalooliselt ongi üüripakkumiste arv väiksemates linnades olnud madal, näiteks Võru puhul keskmiselt 15-20 kandis. Üks tegur on ka kindlasti see, et väikelinnades liiguvad nii mitmedki üürikorterid käest- kätte, ilma et need kinnisvaraportaalidesse üldse jõuaksid, üürileandjad eelistavad ikkagi kedagi, kes on kellegi tuttav jne, kuna kõik tunnevad ju kõiki. Kui mõni üüripind ka turule tuleb, on see juba paari päevaga läinud. Enamasti on ka üüripinnad pikemaajaliselt üürile antud ning polegi midagi väga
pakkuda lühikeseks ajaks. Samuti ei jaksa inimesed, kes muidu oleksid valmis endale elamist soetama, kinnisvarahindade tõusu tõttu enam korterit osta ning ongi seetõttu sunnitud elamispinda üürima, suurendades nõudlust veelgi. See näitab, et korteritest on ilmselge puudus nii üüripindade kui ka alalise elamise jaoks.
