Ehitisregistrist ja selle õigsuse vajalikkusest

Lumen KinnisvarabürooKasulikEhitisregistrist ja selle õigsuse vajalikkusest

Mis on ehitisregister?

Ehitisregister on riiklik andmekogu, mille kaudu saab esitada ja menetleda ehitamisega seotud dokumente. Registris on võimalik menetleda ja taodelda ehitusluba, kasutusluba, energiamärgist ja
ehitusteatist. Kõik ehitise kohta käiv informatsioon, nii olemasolevate kui kavandavate kohta, on ehitisregistris olemas.

Mida sinna märgitakse?

EHRi märgitakse ehitise liik, nimetus, registrikoodid, omandi liik, kasutusotstarve, aadress, seisund ning
kasutuselevõtu aasta. Pildina on näidatud kinnisvara asukoht ja mis osadest see koosneb. Lisaks erinevad pindade mõõtmed (näiteks ehitusalune ja eluruumi pind) ja korruselisus, ehitise
konstruktsioonid ja materjalid. Väga olulised on tehnilised näitajad – elektrisüsteem, veevarustus, kanalisatsioon, soojusvarustuse liik, energiaallika liik, ventilatsioon ja võrgu- või mahutigaasi olemasolu.
EHRist on leitavad kõik ehitusega seotud dokumendid.

Miks peab oma ehitisregistrit korras hoidma?

Kui andmed ei vasta registris olevale või on hoopiski puudulikud, siis võib juhtuda, et ostu- müügiprotsess venib. Esiteks ei soovita osta puuduliku dokumentatsiooniga kinnisvara, sest seda on hiljem ka keerulisem müüa. Kui ostja kasutab pangalaenu ja eksperthinnangus viidatakse puudulikule dokumentatsioonile, siis venib ka pangapoolne laenuprotsess või jääb tehing sootuks ära. Ning kui ehitises on teostatud ebaseaduslikke ehitustöid, siis ei pruugi kindlustusselts varakindlustuse kahjujuhtumi korral hüvitist välja maksta.

Nii ostjal kui müüjal tasuks enne ostmist või müümist kriitilise pilguga ehitise andmed üle kontrollida. Kui
need pole korras, tasub kiirelt tegutseda ja välja selgitada, mis on puudu ja mis vajab korrastamist.
Tähtsamad andmed, mis vajaksid tähelepanu, on kindlasti pindalade kontroll ja plaanimaterjali õigsus (kontrollida tuleks olemasolevaid plaane või nende puudumisel tuleks need arhiivist tellida).
Tehnosüsteemide puhul tuleks kontrollida kütteseadmete, pesuruumide, kanalisatsiooni või näiteks õhksoojuspumba olemasolu. Kui ehitises pole varem olnud pesuruumi, aga ehitati kunagi hiljem juurde, siis tuleks see ka ehitisregistrisse kanda. Selleks tuleks esmalt konsulteerida kohaliku omavalitsuse
ehitusnõunikuga. Kui hoonele paigaldatakse õhksoojuspump, tuleks seegi seadustada. Tööde teostaja väljastab paigaldamisakti, mis tuleb koos lisadokumentidega (näiteks naabrite kooskõlastus, fotod õhkpumba välisosast ja vajadusel selle varjestusest) EHRis registreerida. Seejärel menetleb avaldust edasi juba kohalik omavalitsus.

Kui sa plaanid korterit või maja renoveerida, tuleb ESMALT alustada projekteerimise, plaanide, ehitus- ja
kasutusloa vormistamisest, et hiljem ei tekiks nendega probleeme. Kui sa ei tea, millise ehitus- või
kasutusteatise, ehitusprojekti või ehitus- ja kasutusloa jaoks on lubasid tarvis, siis siin on väga hea tabel:
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1050/3201/5001/Lisa_1.pdf

Kui sa ise ei oska või jääd hätta, siis kes sind aitab?

Kui sa ise ikkagi tunned, et ei oska kusagilt alustada, siis küsi nõu kas kohalikust omavalitsusest või
mõnelt oma ala spetsialistilt. Eestis on väga palju erinevaid ettevõtteid, kes tegelevad hoonete
seadustamise, projektide koostamise, ehitiste auditite ning mõõdistamisega, lisaks ka vajalike taotluste
ja lubade kooskõlastamisega omavalitsuses. Kõik info on internetist leitav!
Ole ettenägelik! Kui sa ei oska või jaksa neid olulisi asju korda ajada ja mõtled, et see pole oluline, siis
tea, et ehitusdokumente on lihtsam kohe alguses korda ajada, kui neid tagantjärgi seadustada.

Võta meiega ühendust