Maale elama? Miks kolitakse linnast eemale?
Lumen KinnisvarabürooBlogiMaale elama? Miks kolitakse linnast eemale?
Mis on need põhjused, miks inimesed järjest enam avastavad ennast unistamas maale elama minekust?
Kas mõte omaenda aiast, rahulikust keskkonnast, värskest õhust ja vaikusest paelub ka sind? Kas ja millist maale elama toetust pakub riik, et linnast eemal õitseks elu?
Mäletad ehk, et mõned kümned aastad tagasi püüti maal elamist tihti varjata, kuid nüüd on asjad sootuks hoopis teisiti.
Järgnevalt soovingi sulle välja tuua mõned näited, mis mind maale elama viisid. Ma ei ela küll metsade ja puude vahel, kuid siiski parasjagu väikeses asulas, mis on suurest linnakärast eemal.
Kust tuli mõte kolida maale elama?
Elasin ise varem Võru linnas, kuid 4 aastat tagasi otsustasime elukaaslasega, et nüüd on paras aeg liikuda korterist oma majja. Nii me leidsimegi ideaalse koha Vastseliinas Piusa jõe ääres. Üheks kõige suuremaks põhjuseks oli kindlasti see, et lapsed saaksid kasvada maal. Tõenäoliselt tead seda tunnet, kui linnas elades tuleb laste õue minekuks ka ise kaasa minna, kartuses, et miskit võib nendega juhtuda. Samuti see pidev muretsemine kuskilt kihutavate autode pärast.
Maal elamise plussid ja miinused
Hästi tüüpiline küsimus minu nö. linnasõprade poolt. Nad kujutavad ette, et ma rügan päevad läbi rasket maa tööd, olen muruniitmise orjuses ja talvel upun lumme ning autoga kuhugi liikuda ei saa.
Jah, see kõik võib olla nii, kuid milleks on robotniidukid? Kas linnas ei ole lumeprobleeme ja muud sellist?
Kuidas sa oled mõelnud, et maal elamine tähendab ka…
Hetkel ma hindangi seda väga, et teen lastele ukse lahti ja nad saavad oma soovi järgi õues käia. Ärkan hommikuti linnulaulu peale, isegi siis kui mul aken lahti pole.
Oled sa mõni päev linnas mõelnud, et no ei viitsi õue minnes viisakamaid riideid selga panna, oleks selles mõnusas lohvas koduriietuses? Usun, et oled. Mina teen seda maal elades täpselt siis, kui ise soovin, keegi ei vaata mind kõõrdi ja ma ise ei tunne end imelikult. Seega lähen õue paljaste jalgadega ja koduriided seljas alati, kui tahtmine tuleb.
Mind ei huvita, kas on parajasti seljas mõni vana särk või katkised püksid.
Kas juuksed on kammitud või eilne meik veel maha võtmata. Lähimad naabrid ei ela vaateväljas, seega mitte keegi mind ei näe! Ja kui tahan siis viskan grilli püsti, kutsun sõbrad külla ja teeme saunaõhtu. Vahet ei ole kas see on hommikul kell 5 või öösel kell 00, öörahu ja vaikus meie õuel tuleb siis, kui pererahvas magama soovib minna.
Maale elama minemine = unusta vabad päevad!
Sellel aastal otsustasime ka ise kasvuhoone koos aiamaaga teha. Milline rõõm on hommikul minna kasvuhoonesse, vaadata kuidas tomatid kasvavad (muide, kas tead, et sel aastal on moodi läinud tomatite kasvatamine, kus kastad neid terve suve jooksul 1 kord?)
Või kui sa saad aiamaalt võtta salati jaoks enda sibulat või tilli. Ja palju selleks aega kulub? Hmm, mitte rohkem kui linnas elades poodi sõitmiseks. Seejuures kõik maitseb hoopis teisiti, kui poest ostes. Rääkides aga poest. No juba ammu ei ole nii, et lähedal ei asu poode. Mõtle hoolega kui kaua istub peale tööd ummikus üks keskmine inimene, et minna poodi?
Ma päris mürki ei võtaks, kuid ma kahtlustan, et minul läheb sõiduga vähem aega. Rääkimata alles jäänud närvirakkudest, puhtast
õhust ja imelisest vaatest. Lähen poodi- ma tean juba kõiki müüjaid. Oleme teresõbrad, kellega vahepeal pikemalt lobisema võib jääda. Kogukonnas teatakse üksteist ja tänaval vastu tulles öeldakse tere!
Maal elamine on kallis!
Kõige kallim elumaja Võrumaal on hetkeseisuga 460 000 eurot. Keskmisel jääb elatav maja 60 000-70 000 euro vahele. Põlvamaa kõige kallim maja on 268 000 eurot ning keskmiselt 50 000-60 000 eurot. Valgamaa kõige kallim maja on 290 000 eurot ja keskmiselt samuti 50 000-60 00 eurot!
Maale kolimise toetus
Muidugi on suur asi see, et riik pakub maale elama minekuks tuge läbi erinevate toetuste:
- Rekordit hoiab KredExi väikeelamute rekonstrueerimistoetus.
- Hajaasustuse programm – kaevu-, heitvee süsteemi-, juurdepääsutee- ja elektrisüsteemi rajamiseks.
- Taluarhitektuuri toetus – taluelamu katusekatte ja vajadusel ka katusekonstruktsiooni taastamiseks või asendamiseks.
- Maapiirkonna eluaseme käendus – maapiirkondade kodu soetamiseks või olemasoleva korda tegemiseks.
- Madalama omafinantseeringuga eluaseme käendus – kodu soetamiseks.
- Väikeelamute rekonstrueerimistoetus – energiatõhususe ja parema sisekliima saavutamiseks, energiakulude vähendamiseks ning taastuvenergia kasutuselevõtu soodustamiseks.
- Kodutoetus lasterikastele peredele – 3 ja enamalapselised vähekindlustatud pered saavad toestuse abil kodu osta, või olemasolevat kodu laiendada, renoveerida või siis muuta, rajada, asendada ehitise kütte-, elektri-, gaasi-, vee- ja kanalisatsioonisüsteemi.
- MESi maale elama minemise pilootprojekt – kaaslaenu, kus üks osa laenust tuleb
- krediidiasutusest ja teine osa Maaelu Edendamise Sihtasutuselt, saab kasutada kodu
- soetamiseks, ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks. Kaaslaenu saab kasutada ka olemasoleva kodu rekonstrueerimiseks.
Igal juhul, kui on mõte juba pikalt olnud peas, et sooviks maale elama minna, kuid jääb just raha taha asi, siis tasub kaaluda ja proovida erinevaid toetusi taotleda.
Millal minna maale elama?
Kõige parem aeg maja ostmiseks on kindlasti kevad. Siis on juba vaikselt roheline ja sul tekib parem ettekujutus, mis olukord maja ümbruses on. Hakkavad mõtted ja ideed suve majas veetmisest paremini jooksma!
Millal on parim aeg maakodu ostmiseks?
Sedapuhku on tegu talvega. Siis on näha, kas
kõik süsteemid töötavad ja saad nt termokaameraga üle vaadata külmasillad. Kas kuskil on mõned torud külmunud või kas teed on lükatud?
Lõpetuseks ütleks ma siiski, et kui sa leiad selle õige kodu ja tunne on õige, siis pole vahet kas tegu on suve, sügise, talve või hoopis kevadega. Maal on mõnus igatahes!
Kui soovid abi ja nõuandeid maakodu leidmisel, võta minuga ühendust!
