Kinnisvara ostmine notariaalse järelmaksuga – kuidas ja missugustel tingimustel on see mõeldav?
Lumen KinnisvarabürooBlogiKinnisvara ostmine notariaalse järelmaksuga – kuidas ja missugustel tingimustel on see mõeldav?
Järelmaksuga kinnisvaraost
Hetkel on eriti aktuaalne teema, kui inimesed helistavad ja kirjutavad, kas müügis olevat kinnisvara saab osta notariaalse järelmaksuga. On neid kinnisvara omanikke, kes ütlevad kohe kindlasti “ei”, kuid leidub ka neid, kes on nõus ostjale vastu tulema. Siinkohal vaatamegi üle, mida tähendab notariaalne järelmaks ja millised plussid ja miinused võivad sellega kaasneda.
Põhjuseks, miks uuritakse kinnisvara soetamist notariaalse järelmaksuga, on probleem pangalaenu saamisega. Pangalaenu ei saa, kui ostjal pole kindlat sissetulekut, piisavalt suurt sissemaksu või isiklikku korterit/maja, mida tagatiseks anda. Mõni pank aksepteerib lisatagatisena ka vanemate kinnisvara, kuid seda järjest vähem. Endiselt on palju inimesi, kes käivad mitteametlikult tööl, mis tähendab, et neil pole ametlikku palka – panga silmis tähendab see negatiivset laenuotsust. Kui kliendil on juba varasemalt mõni kodulaen, siis üldjuhul uut laenu enam sama intressiga lisaks ei saa.
Teine põhjus, miks soovitakse järelmaksu, on see, et enamik omanikke ei küsi laenult intressi. Ostja maksab lihtsalt panga mõistes „põhiosa”, mis on sisuliselt tasuta laen!
Üldiselt on see väga riskantne tee, nii müüja kui ostja jaoks. Ostja peab olema väga kindel, et ta suudab igakuiselt kokkulepitud summat tasuda. Samuti peab müüja olema kindel, et ostja suudab kokkulepitud tingimustest kinni pidada. Usaldus nende kahe inimese vahel peab olema väga suur, sest hilisemaid probleeme ei soovi keegi.
Kuidas siis teha nii, et kõikidel osapooltel oleksid riskid võimalikult maandatud?
Kõigepealt tuleks ostumüügilepingus kõik tingimused notariaalselt kinnitada ja võimalusel mõnelt oma ala spetsialistilt nõu küsida, et tehing kulgeks probleemideta. Lisaks tuleks kõik võimalikud stsenaariumid enne läbi mõelda, kui lepingule alla kirjutatakse. Samuti peaks omanik müüdavale kinnisvarale hüpoteegi seadma. Hüpoteegi seadmine on tagatis laenuandjale, kui laenuvõtja ei peaks oma lepinguliste kohustustega mingil põhjusel toime tulema. See kaitseb müüjat juhul, kui ostjal peaksid mingil põhjusel maksmisega probleemid tekkima. Sellisel juhul on müüjal õigus pöörduda kohtutäituri poole, kes paneb ostja kinnisvara sundmüüki.
Samuti võib kaaluda ka varianti, et ostja saab ametlikult kinnisvara omanikuks alles siis, kui kogu laen on makstud – sellisel juhul sõlmitakse esmalt võlaõiguslik leping ning hiljem asjaõiguslik leping, kui ostjale läheb üle ka kinnisvara omand.
Üldiselt on selline tehing siiski kõigile osapoolteele pigem riskantne, sest alati võib midagi ootamatut juhtuda. Suurimaks probleemiks on ostja laenuvõime, sest kui juba pank keeldus laenu andmisest, siis pidi selleks ka mingi kindel põhjus olema!
